Ühel päeval langeb ta täiesti ootamatult põrgusse. Temaga on kaasas vaid soov elada ja röövellikud jõud.
Alates tuhandendast põrgust kuni üheksa tuhandeni on ta neelanud kümneid ja sadu tuhandeid deemoneid ning isegi seitse ertshertsogi on tema ees kummardunud.
„Miks sa tahad tagasi minna? Teie Kõrgusel on juba kõik põrgus."
"Kõik, mu perse." Siin pole midagi süüa ega nautida! Põrgu pole midagi muud kui mahajäetud maa, mis on täis kohutavaid deemoneid! "Ma tulen tagasi."
Pärast kümmet tuhat pikka aastat naaseb ta lõpuks Maale.
